ºÝºÝߣ

ºÝºÝߣShare a Scribd company logo
Martin Flink, Taavi Kilki, Kelly Paabut, Rauno Mullamaa
? Neeruti Eesj?rv asub L??ne-Virumaal Kadrina vallas
  Neeruti k¨¹las. J?rve l?hedal asub Neeruti Tagaj?rv. J?rv
  asub Pandivere k?rgustikul. J?rv on kujult piklik-ovaalne.
  Kaldad on valdavalt soised ja ??tsikuga. P?hi on mudane
? Kaladest domineerib koger, v?hem on ahvenat, haugi,
  linaskit.
? Kaevasime metsa 1m x 1m x 1m augu
? Kaevamise k?igus paljastusid meile 4 mullakihti
? Esimene kiht oli huumuse kiht
? Teine kiht ulatus 15cm s¨¹gavusele
? Kolmas kiht oli maapinnast 15cm kuni 60cm s¨¹gavusel
? Neljas kiht oli alates 60cm kuni augu p?hjani (1
  meeter)
? Kive oli v?he, kui oli, siis olid suured t¨¹kid
? ?htlane muld, s¨¹gavamal savi
? Muld oli loomselt liigivaene, kohtasime vihma- ja
  naelussi ning sipelgaid
? Taimedest esines
  s?najalgu, kuuski, vahtraid, oblikaid, pihlakaid, sarapu
  id
? Kasutasime klassikalist indikaatorit ja HCl-i
? Pinna peal oli pH 5
? P?hja poole minnes l?ks muld happelisemaks (pH 4)
? V?tsime mulda 10g neljast kihist
? Panime 10g mulda tiiglisse, kuumutasime 105¡ãC
    juures, saime kuiva mulla massi. Arvutasime niiskuse
    protsendi
?   Huumuse kihis oli 27% niiskust
?   Teises mulla kihis oli 22%
?   Kolmandas kihis oli 10%
?   Viimases kihis oli 11 %
? M??tsime termomeetriga pindmise ja viimase kihi
  temperatuuri
? Pinnal oli 8¡ãC
? P?hja pool oli 7¡ãC (m??tmine toimus 90-100cm peal)
? Panime igast kihist 10g tiiglisse ning panime
  kuumutusahju (1000¡ãC) (vt. joonis 1). Sellel
  temperatuuril p?leb orgaaniline aine v?lja ning alles
  j??b mineraalne osa. Arvutasime mineraalaine
  protsendi
? V?tsime proovid huumuse, keskmisest ja viimasest
  kihist.
? Huumuse kihis oli 40% mineraale
? Keskmises kihis oli 58% mineraale
? P?hjas oli 67% mineraale




Joonis 1. Kuumutusahi
?
?
?
?
? Reovee puhastamine Reovee puhastamisel on mitu
  etappi ¨C mehhaaniline ja keemiline puhastamine
? Mehhaaniline puhastamine ¨C rauds?red s?eluvad veest
  paksema mustuse v?lja -> lisatakse pol¨¹merlahust, mis
  seob mulla ¨¹heks massiks, mis settib p?hja, kerge
  eraldada -> mullapress, kust pressitakse ¨¹htse massina
  v?lja veest eraldatud muda
? Keemiline puhastamine ¨C aerotangis lisatakse vette
  aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine
  ja s??b ?ra ohtlikud ained, n?iteks fosfori
? Heitvetes sisalduvate orgaaniliste ainete lagundajaks
  on baketrid. Et bakteritel oleks parem
  keskkond, lisatakse veele hapniku ja segatakse
? Muda eraldatakse s?elaga
? Puhastatud vesi l?heb j?relsetitisse ning puhastatud
  vesi lastakse Selja j?kke v?i Soolika ojja.
Praktika 2012
Praktika 2012
Veet??tlusjaama ehitus sai alguse 1994. aastal, kuid
vahelduva eduga j?udis valmis alles 2001. aastal
Esmakordselt j?udis t??deldud vesi tarbijateni 19.aprillil
2001. aastal Kogu jaama t??d juhib arvuti
Veet??tlusjaamast saab terve Rakvere linn puhast vett.
Kogu veetrass, mida veet??tlusjaam teenindab, on
umbes 150 kilomeetrit pikk Kokku 5 pumplat, milles
olevaid puurkaeve j?lgitakse elektrooniliselt ja mis
peamiselt t??tavad ??siti, et kokku hoida elektrit.
? Vesi pumbatakse 5 pumbast
? Vesi saadakse 270m s¨¹gavuselt
? P?hjavesi sisaldab rauaioone, mida eraldatakse plastik
 ketastega
?
Praktika 2012
? Aru karj??r on Kunda tsemenditehase tooraine allikaks
? M??rav on madal magneesiumi- ja k?rge
    kaltsiumisisaldus
?   Lubjakivi l?hatakse karj??ris ja transporditakse
    tehasesse raudteel
?   Transporditava kivit¨¹ki l?bim??t v?ib olla kuni meeter
?   Savi, mille osat?htsus toorainest on 5-7% , saadakse
    samuti karj??rist
?   Tehasesse viiakse savi autodega
?   Tulevikus plaanitakse sinna rajada j?rv koos saartega
? Hetkel on Kundas neljas tsemenditehas, kuid
    plaanitakse ehitada viies
?   Esimene tehas ehitati 1871. aastal. Tehase laienemine
    algas 1892. aastal ning kestis 1898.a aastani.
?   Valminud oli teine tehas, millega v?eti kasutusele
    uusim tehnoloogia ja seadmed
?   Kolmas tehas alustas t??d 1912.aasta kevadel, oli kaks
    p??rdahju ja k¨¹tusena kasutati kivis¨¹tt
?   Neljas tehas valmis l?plikult 1974.aastal, mis t??tab
    t?naseni
? P?hitooraine on lubjakivi, millele lisatakse savi. 95%
    lubjakivi ja 5% savi, olenevavalt keemilisest koostisest
?   Lubjakivi purustatakse lubjakivipurustites
?   Purustatud lubjakivi l?heb lattu
?   Kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse
    lubjakivilobri
?   Valmis lobri pumbatakse basseinidesse, kus neid
    pidevalt segatakse (samat p?him?tet kasutatakse
    reoveejaama basseinides)
?   Lobribasseinidest l?heb lobri p??rdahju, kus toimub
    1400¡ãC temperatuuril klinkri p?letamine
? Tsement saadakse klinkri, kipsi ja p?levkivituha
  koosjahvatamisel
? Tsementi m¨¹¨¹akse peamiselt lahtiselt ning ainult 4%
  toodangust pakendatakse
? Kunda tsemenditehas on v?ga keskkonnas?bralik,
  kuna kasutatakse k?ik j??gid, mis tootmise k?igus
  tekivad, ?ra !
? Kui k?ik ahjud t??taksid aastal?bi, oleks kogutoodang
  1,4 miljonit tonni tsementi. Hetkel toodetakse 700-800
  tonni tsementi aastas
? Osa klinkrist m¨¹¨¹akse, kuna seda on kergem
  transportida kui tsementi, ning see ei karda vihma
? Tehas t??tab ??p?ev l?bi
? P?lemisel tekkinud tolm p¨¹¨¹takse kinni
  elektrifiltritega, mis on 100000V laengu all
Praktika 2012
Praktika 2012
? L?hkamisel toimub kiirenev liikumine
? Ojas liikus vesi ¨¹htlaselt
? Kaevamisel rakendasime j?udu
? P??rlemine kuulveskis kivimi peenestamise k?igus
? Kuumutamine p?letusahjus
? Jahutamine peale p?letusahjust v?lja v?tmist
? Toorainete erinevad olekud ¨C tahke, vedel
? Ringliikumine segamisel
? Ahi annab sooja v?liskeskkonda
? P??rdahi on kallakul, seal toimub kaldpinnal liikumine
Praktika 2012
Ad

Recommended

Praktika 2013 7
Praktika 2013 7
lekk
?
Praktika 2013 6
Praktika 2013 6
lekk
?
Praktika 2013 2
Praktika 2013 2
lekk
?
Praktika 2013 4
Praktika 2013 4
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2013 1
Praktika 2013 1
lekk
?
Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011
lekk
?
Praktika 2014. Kivimid.
Praktika 2014. Kivimid.
Jaanus Lekk
?
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
lekk
?
Praktika 2014. Vesi 10.r
Praktika 2014. Vesi 10.r
Jaanus Lekk
?
Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011
lekk
?
Praktika 2014. Muda.
Praktika 2014. Muda.
Jaanus Lekk
?
Standard fci griffon bleu de gascogne
elyaneforet
?
ÓÃÐÄ×£¸£
ÓÃÐÄ×£¸£
AMY peng
?
Islamico
pilariasmar
?
ÅÄñRƨµÄ¶Îλ (With music)
ÅÄñRƨµÄ¶Îλ (With music)
Dhamma Jata
?
Dcm whitepaperfinal
Dcm whitepaperfinal
Premier Solutions Co.
?
Le Ph¨¦nom¨¨ne Allen Carr
DUSSART
?
La r¨¦volution fran?aise prova2
Rita Caniatti
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika ?hk 2012
Praktika ?hk 2012
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2014. 5. r¨¹hm.
Praktika 2014. 5. r¨¹hm.
Jaanus Lekk
?
Saum v?izene karu_loo_lubjakivikarj??ris_ning_nabala_lubjakivimaardlas_kaevan...
Saum v?izene karu_loo_lubjakivikarj??ris_ning_nabala_lubjakivimaardlas_kaevan...
Ingo Valgma
?
Praktika 2014. Presentation1 2-3 (1)
Praktika 2014. Presentation1 2-3 (1)
Jaanus Lekk
?

More Related Content

What's hot (6)

Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
lekk
?
Praktika 2014. Vesi 10.r
Praktika 2014. Vesi 10.r
Jaanus Lekk
?
Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011
lekk
?
Praktika 2014. Muda.
Praktika 2014. Muda.
Jaanus Lekk
?
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
lekk
?
Praktika 2014. Vesi 10.r
Praktika 2014. Vesi 10.r
Jaanus Lekk
?
Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011
lekk
?
Praktika 2014. Muda.
Praktika 2014. Muda.
Jaanus Lekk
?

Viewers also liked (8)

Standard fci griffon bleu de gascogne
elyaneforet
?
ÓÃÐÄ×£¸£
ÓÃÐÄ×£¸£
AMY peng
?
Islamico
pilariasmar
?
ÅÄñRƨµÄ¶Îλ (With music)
ÅÄñRƨµÄ¶Îλ (With music)
Dhamma Jata
?
Dcm whitepaperfinal
Dcm whitepaperfinal
Premier Solutions Co.
?
Le Ph¨¦nom¨¨ne Allen Carr
DUSSART
?
La r¨¦volution fran?aise prova2
Rita Caniatti
?
Standard fci griffon bleu de gascogne
elyaneforet
?
ÓÃÐÄ×£¸£
ÓÃÐÄ×£¸£
AMY peng
?
Islamico
pilariasmar
?
ÅÄñRƨµÄ¶Îλ (With music)
ÅÄñRƨµÄ¶Îλ (With music)
Dhamma Jata
?
Le Ph¨¦nom¨¨ne Allen Carr
DUSSART
?
La r¨¦volution fran?aise prova2
Rita Caniatti
?
Ad

Similar to Praktika 2012 (10)

Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika ?hk 2012
Praktika ?hk 2012
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2014. 5. r¨¹hm.
Praktika 2014. 5. r¨¹hm.
Jaanus Lekk
?
Saum v?izene karu_loo_lubjakivikarj??ris_ning_nabala_lubjakivimaardlas_kaevan...
Saum v?izene karu_loo_lubjakivikarj??ris_ning_nabala_lubjakivimaardlas_kaevan...
Ingo Valgma
?
Praktika 2014. Presentation1 2-3 (1)
Praktika 2014. Presentation1 2-3 (1)
Jaanus Lekk
?
10.R praktika
10.R praktika
lekk
?
Praktika 2013 3
Praktika 2013 3
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika ?hk 2012
Praktika ?hk 2012
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2014. 5. r¨¹hm.
Praktika 2014. 5. r¨¹hm.
Jaanus Lekk
?
Saum v?izene karu_loo_lubjakivikarj??ris_ning_nabala_lubjakivimaardlas_kaevan...
Saum v?izene karu_loo_lubjakivikarj??ris_ning_nabala_lubjakivimaardlas_kaevan...
Ingo Valgma
?
Praktika 2014. Presentation1 2-3 (1)
Praktika 2014. Presentation1 2-3 (1)
Jaanus Lekk
?
10.R praktika
10.R praktika
lekk
?
Praktika 2013 3
Praktika 2013 3
lekk
?
Ad

More from lekk (9)

Praktika 2013 5
Praktika 2013 5
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 11.klass
Praktika 11.klass
lekk
?
Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.
lekk
?
XI R klassi praktika 7. r¨¹hm
XI R klassi praktika 7. r¨¹hm
lekk
?
Loodusainete praktika
Loodusainete praktika
lekk
?
Praktika
Praktika
lekk
?
Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011
lekk
?
Praktika 2013 5
Praktika 2013 5
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 2012
Praktika 2012
lekk
?
Praktika 11.klass
Praktika 11.klass
lekk
?
Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.
lekk
?
XI R klassi praktika 7. r¨¹hm
XI R klassi praktika 7. r¨¹hm
lekk
?
Loodusainete praktika
Loodusainete praktika
lekk
?
Praktika
Praktika
lekk
?
Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011
lekk
?

Praktika 2012

  • 1. Martin Flink, Taavi Kilki, Kelly Paabut, Rauno Mullamaa
  • 2. ? Neeruti Eesj?rv asub L??ne-Virumaal Kadrina vallas Neeruti k¨¹las. J?rve l?hedal asub Neeruti Tagaj?rv. J?rv asub Pandivere k?rgustikul. J?rv on kujult piklik-ovaalne. Kaldad on valdavalt soised ja ??tsikuga. P?hi on mudane ? Kaladest domineerib koger, v?hem on ahvenat, haugi, linaskit.
  • 3. ? Kaevasime metsa 1m x 1m x 1m augu ? Kaevamise k?igus paljastusid meile 4 mullakihti
  • 4. ? Esimene kiht oli huumuse kiht ? Teine kiht ulatus 15cm s¨¹gavusele ? Kolmas kiht oli maapinnast 15cm kuni 60cm s¨¹gavusel ? Neljas kiht oli alates 60cm kuni augu p?hjani (1 meeter) ? Kive oli v?he, kui oli, siis olid suured t¨¹kid ? ?htlane muld, s¨¹gavamal savi
  • 5. ? Muld oli loomselt liigivaene, kohtasime vihma- ja naelussi ning sipelgaid ? Taimedest esines s?najalgu, kuuski, vahtraid, oblikaid, pihlakaid, sarapu id
  • 6. ? Kasutasime klassikalist indikaatorit ja HCl-i ? Pinna peal oli pH 5 ? P?hja poole minnes l?ks muld happelisemaks (pH 4)
  • 7. ? V?tsime mulda 10g neljast kihist ? Panime 10g mulda tiiglisse, kuumutasime 105¡ãC juures, saime kuiva mulla massi. Arvutasime niiskuse protsendi ? Huumuse kihis oli 27% niiskust ? Teises mulla kihis oli 22% ? Kolmandas kihis oli 10% ? Viimases kihis oli 11 %
  • 8. ? M??tsime termomeetriga pindmise ja viimase kihi temperatuuri ? Pinnal oli 8¡ãC ? P?hja pool oli 7¡ãC (m??tmine toimus 90-100cm peal)
  • 9. ? Panime igast kihist 10g tiiglisse ning panime kuumutusahju (1000¡ãC) (vt. joonis 1). Sellel temperatuuril p?leb orgaaniline aine v?lja ning alles j??b mineraalne osa. Arvutasime mineraalaine protsendi ? V?tsime proovid huumuse, keskmisest ja viimasest kihist.
  • 10. ? Huumuse kihis oli 40% mineraale ? Keskmises kihis oli 58% mineraale ? P?hjas oli 67% mineraale Joonis 1. Kuumutusahi
  • 11. ?
  • 12. ?
  • 13. ?
  • 14. ?
  • 15. ? Reovee puhastamine Reovee puhastamisel on mitu etappi ¨C mehhaaniline ja keemiline puhastamine ? Mehhaaniline puhastamine ¨C rauds?red s?eluvad veest paksema mustuse v?lja -> lisatakse pol¨¹merlahust, mis seob mulla ¨¹heks massiks, mis settib p?hja, kerge eraldada -> mullapress, kust pressitakse ¨¹htse massina v?lja veest eraldatud muda ? Keemiline puhastamine ¨C aerotangis lisatakse vette aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine ja s??b ?ra ohtlikud ained, n?iteks fosfori
  • 16. ? Heitvetes sisalduvate orgaaniliste ainete lagundajaks on baketrid. Et bakteritel oleks parem keskkond, lisatakse veele hapniku ja segatakse ? Muda eraldatakse s?elaga ? Puhastatud vesi l?heb j?relsetitisse ning puhastatud vesi lastakse Selja j?kke v?i Soolika ojja.
  • 19. Veet??tlusjaama ehitus sai alguse 1994. aastal, kuid vahelduva eduga j?udis valmis alles 2001. aastal Esmakordselt j?udis t??deldud vesi tarbijateni 19.aprillil 2001. aastal Kogu jaama t??d juhib arvuti Veet??tlusjaamast saab terve Rakvere linn puhast vett. Kogu veetrass, mida veet??tlusjaam teenindab, on umbes 150 kilomeetrit pikk Kokku 5 pumplat, milles olevaid puurkaeve j?lgitakse elektrooniliselt ja mis peamiselt t??tavad ??siti, et kokku hoida elektrit.
  • 20. ? Vesi pumbatakse 5 pumbast ? Vesi saadakse 270m s¨¹gavuselt ? P?hjavesi sisaldab rauaioone, mida eraldatakse plastik ketastega
  • 21. ?
  • 23. ? Aru karj??r on Kunda tsemenditehase tooraine allikaks ? M??rav on madal magneesiumi- ja k?rge kaltsiumisisaldus ? Lubjakivi l?hatakse karj??ris ja transporditakse tehasesse raudteel ? Transporditava kivit¨¹ki l?bim??t v?ib olla kuni meeter ? Savi, mille osat?htsus toorainest on 5-7% , saadakse samuti karj??rist ? Tehasesse viiakse savi autodega ? Tulevikus plaanitakse sinna rajada j?rv koos saartega
  • 24. ? Hetkel on Kundas neljas tsemenditehas, kuid plaanitakse ehitada viies ? Esimene tehas ehitati 1871. aastal. Tehase laienemine algas 1892. aastal ning kestis 1898.a aastani. ? Valminud oli teine tehas, millega v?eti kasutusele uusim tehnoloogia ja seadmed ? Kolmas tehas alustas t??d 1912.aasta kevadel, oli kaks p??rdahju ja k¨¹tusena kasutati kivis¨¹tt ? Neljas tehas valmis l?plikult 1974.aastal, mis t??tab t?naseni
  • 25. ? P?hitooraine on lubjakivi, millele lisatakse savi. 95% lubjakivi ja 5% savi, olenevavalt keemilisest koostisest ? Lubjakivi purustatakse lubjakivipurustites ? Purustatud lubjakivi l?heb lattu ? Kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse lubjakivilobri ? Valmis lobri pumbatakse basseinidesse, kus neid pidevalt segatakse (samat p?him?tet kasutatakse reoveejaama basseinides) ? Lobribasseinidest l?heb lobri p??rdahju, kus toimub 1400¡ãC temperatuuril klinkri p?letamine
  • 26. ? Tsement saadakse klinkri, kipsi ja p?levkivituha koosjahvatamisel ? Tsementi m¨¹¨¹akse peamiselt lahtiselt ning ainult 4% toodangust pakendatakse ? Kunda tsemenditehas on v?ga keskkonnas?bralik, kuna kasutatakse k?ik j??gid, mis tootmise k?igus tekivad, ?ra ! ? Kui k?ik ahjud t??taksid aastal?bi, oleks kogutoodang 1,4 miljonit tonni tsementi. Hetkel toodetakse 700-800 tonni tsementi aastas
  • 27. ? Osa klinkrist m¨¹¨¹akse, kuna seda on kergem transportida kui tsementi, ning see ei karda vihma ? Tehas t??tab ??p?ev l?bi ? P?lemisel tekkinud tolm p¨¹¨¹takse kinni elektrifiltritega, mis on 100000V laengu all
  • 30. ? L?hkamisel toimub kiirenev liikumine ? Ojas liikus vesi ¨¹htlaselt ? Kaevamisel rakendasime j?udu ? P??rlemine kuulveskis kivimi peenestamise k?igus ? Kuumutamine p?letusahjus ? Jahutamine peale p?letusahjust v?lja v?tmist ? Toorainete erinevad olekud ¨C tahke, vedel ? Ringliikumine segamisel ? Ahi annab sooja v?liskeskkonda ? P??rdahi on kallakul, seal toimub kaldpinnal liikumine