Ettekanne humanistlikku kooli k辰sitleval konverentsil koos r端hmat旦旦 juhendiga. Keskendub koolikliima ja koolir探探mu m探istmisele, uurimisele ja edendamise v探imalustele.
Vince Stella is seeking an ideal job as an actuary. He possesses personal characteristics like intelligence, leadership, and hard work that are valuable for an actuary. An actuary requires knowledge of mathematics, economics, accounting, and analyzing and reporting financial data. Vince will graduate from Keystone College in December 2013 with a business degree and mathematics minor, continuing a family legacy of hard work exemplified by his grandfather who was a coal miner and his father who worked for an insurance company for 30 years.
International adoption in spain. assisting or outsarcing reproductionGrupoAFIN
油
1) International adoption rates in Spain increased dramatically in the early 2000s, making it the second largest recipient of adopted children after the US.
2) This was partly due to declining birth rates as women's access to contraception and abortion reduced family sizes, but also because of unequal conditions for women in the Spanish labor market that delayed childbearing.
3) Younger Spanish women, especially those with more education, were having fewer children later in life due to difficulties combining work and family in Spain's economy and lack of family support policies, leading to higher rates of assisted reproduction and adoption.
The document discusses global development alliances in higher education in Afghanistan. It describes several key strategies used, including the development of an integrated digital library platform, a course management system, and partnerships between Afghan and international universities to build capacity in areas like computer science, engineering, and public policy. The outcomes of these alliances included increased student and lecturer use of information technology, opportunities for further education abroad, and challenges in sustaining reforms over multiple years given ongoing changes in Afghanistan.
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...Ene-Silvia Sarv
油
The document discusses the future strategies of higher education in Estonia, emphasizing a shift in the educational paradigm influenced by technological advancements and globalization. It outlines various scenarios for higher education development from 1988 to 2035, addressing key drivers and challenges such as sustainability, inclusivity, and the role of technology. Additionally, it highlights the importance of collaborative problem-solving and the integration of lifelong learning within the educational framework to enhance the quality and accessibility of higher education.
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...Ene-Silvia Sarv
油
The document discusses the future strategies of higher education in Estonia, emphasizing a shift in the educational paradigm influenced by technological advancements and globalization. It outlines various scenarios for higher education development from 1988 to 2035, addressing key drivers and challenges such as sustainability, inclusivity, and the role of technology. Additionally, it highlights the importance of collaborative problem-solving and the integration of lifelong learning within the educational framework to enhance the quality and accessibility of higher education.
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...Ene-Silvia Sarv
油
The document presents a research project led by Ene-Silvia Sarv that explores teachers' perceptions of their students and the support systems within schools, aiming to determine how these factors influence student well-being and development. Utilizing a combination of qualitative and quantitative methods, data was gathered from teachers, school leaders, parents, and students across Estonia to identify patterns in teacher perceptions and student experiences. The findings emphasize the diversity of teacher attitudes towards student support and suggest the need for differentiated strategies in education based on these insights.
The document discusses the challenges and dilemmas faced by educators in the context of changing cultural and educational landscapes, including the transition from industrial to post-industrial education models. It highlights issues such as the disconnect between school-based learning and real-life applications, the need for shared visions in education, and the importance of structured teacher professional development (CPD). Additionally, it emphasizes the necessity for innovative approaches to CPD that incorporate collaborative and e-learning methods to address contemporary educational needs.
The document outlines the framework requirements for teacher training and program development in Estonia. It emphasizes a comprehensive integrated system for teacher education, consisting of pre-service, induction, and in-service training, and highlights the importance of cooperation with practice institutions. It also details the curriculum components, professional competencies, and challenges in teacher education, focusing on the development of teachers in preschool and early years education.
2. Nimi Ene-Silvia Sarv
TL 探ppej探ud, teadur
Kontaktandmed,
varamud
Tel: 5520449
enesarv@tlu.ee , enesilvia.sarv@mail.ee
Scribd: http://www.scribd.com/ene_silvias
際際滷share: http://www.slideshare.net/EneSilviaSarv
Ettev探te Tallinna likool, Kasvatusteaduste Instituut
Asukoht Tallinn, Narva mnt 25, Mare maja M-436
Tegevusala Kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse lektor, teadur (eesti koolide ja
探petajate t端poloogia, kool kui 探ppiv organisatsioon, tuleviku-uuringud,
koolif端端sika, 探ppekava jm)
Millega olen
teile kasulik
Consulting: kasvatusteaduslikud, uurimuslik-metoodilised, humanistliku ja
traditsioonilise haridusvaate alased probleemid. M探ttetalgukool
(m探ttetalgud jt m探ttetalgulised vormid kooliarenduses, 探ppeprotsessis).
Alternatiivsed pedagoogilised s端steemid, eriti waldorf- e steinerpedagoogika.
Kommentaarid,
muu info
F端端sika探petaja al. 1965; 探petajakoolituses, 探ppekavarenduses al 1980 (VT); teaduses
al. 1987 (koolif端端sika, kooli- ja 探petajauuringud); 探ppej探ud TPeds, TLs al 1996;
eneset辰iendus - Emerson College (UK) 1991-1992, jpm.
Eesti koolif端端sikute liikumine (m探ttetalgud, programm, 探pikud) 1987-1990;
Humanistliku hariduse keskuse K端nnis rahvusvahelised kursused 1992-2002; EERA
探petaja ja koolijuhi pidev探ppe sektsiooni (NW 1) kaasjuhataja (al 2006).
Monogr.: Demokraatiast ja humanismist 探petajale (1997), Eesti kool 探petaja vaates
(2008); 端le 100 artikli, ca 30 juhendatud magistrit旦旦d, ca 20 e-kursust ja 探piobjekti.
Pilt
2E-S Sarv Tartu 2013
5. Kooli kliima, koolikliima
Kooli kliima / koolikliima - kooli kui
organisatsiooni kvaliteet - kooli 旦koloogia,
milj旦旦, sotsiaalne s端steem, kultuur (Anderson
1982) - s.o kooli m探探detavad dimensioonid.
Kooli kultuur / koolikultuur - v辰辰rtused,
koolielu eri aspektide t辰hendused ja nende
kasutamine inimeste poolt, ka m端端did,
legendid, s端mbolid jne
E-S Sarv Tartu 2013 5
6. Miks on vaja neid tunda?
Koolikliima ja koolikultuur - olulisimad
aspektid kooli kui organisatsiooni ja selle
端ksikute aspektide (nt kooliv辰givalla,
k端berkiusamise, 探pilaste 探piedukuse ning
toimetulekuv探ime) muutmisel.
(Gottfredson jt 2011, Lindahl 2006, Mishna et al.,
2010)
E-S Sarv Tartu 2013 6
8. Uurimine
1980 - 1990 a - kooli kliima aspektide uurimise praktilised
instrumendid: struktureeritud k端simustikud, kus palutakse
vastajal hinnata oma n探ustumise m辰辰ra pakutud v辰idetega.
lekaalus 探petajate ja koolijuhtide uurimine.
N辰iteks: Enamik 探petajaid kohtleb mind 探iglaselt
t辰iesti n探us,
n探us,
ei ole n探us,
ei ole 端ldse n探us.
T辰nap辰eval: 端levaateuuringud (survey), intervjuud,
osalusuuringud, lai koole teenindav koolikliima uurijate
v探rgustik (eriti USA) tellimust旦旦deks; 探pilased, 探petajad jt
E-S Sarv Tartu 2013 8
9. Millised koolikliimad?
petajate ja koolijuhtide k辰itumise p探hjal on
koolikliima nt:
avatud,
suletud,
kaasav
mittekaasav (Hoy & Forsyth, 1986).
E-S Sarv Tartu 2013 9
11. Kooli kliima dimensioone
(Inventory of School Climate ISC)
探petajapoolne tugi,
reeglite ja ootuste selgus
ning koosk探lalisus,
探pilaste orientatsioon
saavutustele,
positiivsed suhted
kaaslastega,
kaaslaste negatiivsed
m探jud,
distsipliini rangus,
探pilaste panus otsuste
tegemisse,
探petuse uudsus ja
asjakohasus,
kultuurilise
mitmekesisuse
toetamine
turvalisus.
E-S Sarv Tartu 2013 11
12. Koolikliima uuringud Eestis
teadlased ja 探petajad
N探ukogude periood - kooliklassi sotsiaalne struktuur, 探pilaste
eelistused kooli- ja klassikaaslaste, 探petajate osas jm. (sh VT,
PUI)
Koolikliima aspektid - 探pilaste elustiili uuringus Pingist pinki
(1975-1998, j辰tkub ka t辰nap).
Heino Liimets (1928-1989), J端ri Orn, Inger Kraav, Ulve Kala
21 saj. algul - organisatsiooni-uuringute osa (Aidla, Alas, Reino,
Vadi) aga ka spetsiifiliselt 旦koloogilisest, sotsiaalse kliima ja
探ppiva organisatsiooni mudelist l辰htuvalt (nt Salumaa 2007,
Veisson, Ruus 2007, Sarv 2008).
E-S Sarv Tartu 2013 12
13. Uurimus
Kool kui 探pilase arengukeskkond ja 探pilaste
toimetulek
Tallinna likooli sihtfinantseeritav teadusteema
2003-2007
Suur, representatiivne valim (3883 探pilast 7, 9, 12
kl, 探petajad - 623, lapsevanemad - 1880, kooli
juhtkonnaliikmed 110; 67/53/49 kooli)
Esindatud: E/V ja EV koolid, Tallinna, linna- ja
maakoolid, p探hik ja g端mn, geograafiline aspekt,
keskmisest edukamad ja v辰hemedukad
(riigieksamite p探hjal), uuendusprotsessides
osalenud koolid.
14. E-S Sarv 2012/13 14
ldised uurimissuunad
pilaste akadeemilise toimetuleku probleemid sh
ps端hholoogiline aspekt V-R Ruus, M Veisson
petaja 探pilase arengu, akadeemilise toimetuleku
toetajana E-S Sarv (探petajate mentaalsed mudelid)
Kool 探pilase ja 探petaja arengu toetajana E-S Sarv
(探ppiva organisatsiooni ja teadmusjuhtimise, -loome
aspektist)
Lapsevanem 探pilase arengu, akadeemilise toimetuleku
toetajana K Lukk
Sotsiaalse ja kultuurikeskkonna, keelelise aspekti jm
valdkonnad M Veisson, M Leino, L Ots
ldine l辰henemisviis (metodoloogia) 旦koloogiline
vaateviis ja pehme s端steemil辰henemine (nt
Bronfenbrenner, Moos, Senge, Nonaka&Takeuchi jt)
15. E-S Sarv 2012/13 15
pilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima t端端bid
1) 探pilasvaenulik (137 探pilast, 4 % vastanutest), 探pilasele
tundub, et 探petajate suhtumine on ebas探bralik, nad teevad
oma t旦旦d vastumeelselt, kooli v辰辰rtuste ampluaa on kitsas,
peamine pressing on 探ppeedukusel;
2) formaalne (1498 探pilast, st 39% ), - kooli v辰辰rtuste
ampluaa on keskmisest tunduvalt kitsam, 端hek端lgselt on
esiplaanil 探ppeedukus, 探petajad on keskmisest
v辰hehoolivamad, keskmisest madalam on innovaatilisus,
traditsioonide austamine, 探petajate professionaalsus;
3) 探pilass探bralik-edasip端rgiv-n探udlik (497 探pilast, 13%), -
keskmisest tunduvalt avaram v辰辰rtuss端steem, k探rgem
innovaatilisus, austus traditsioonide vastu ja rangem
koolikord, 探pilast abistav ja austav ning n探udlik,
professionaalne 探petaja;
4) keskp辰rane (1693 探pilast, 44%), mille puhul mistahes
tunnust tajutakse keskmisel辰hedasena
Vt Ruus jt 2007
16. Eesti 端ldhariduskoolid 21. s algul -
koolikliima
pilaste tajutud koolikliima poolest kolm koolide
p探hit端端pi:
edukad-soojad-eluj探ulised,
keskmiselt edukad-k端lmad-elluj辰辰jad,
v辰hemedukadsoojad-heitunud (Ruus, Veisson 2007:
56-58).
pilaste ja 探petajate taju p探hjal kaks
eraldiseisvat kogukonda, mis paljudes koolides
elavad sissepoole: 探pilaskond, 探petajaskond.
(Ruus, Sarv 2010)
E-S Sarv Tartu 2013 16
17. E-S Sarv 2012/13 17
pilaste poolt tajutud koolit端端bid (sotsiaalse
kliima alusel)
1. Edukad-soojad-eluj探ulised (15 kooli 65st, st 23%) - parimate hulgas k探igi
tunnuse l探ikes: teistest parem 探ppeedukus, 探pilaste n探uetekohane
k辰itumine, teistest parem ps端hholoogiline ja kehaline heaolu, 探pilaste
konstruktiivsed toimetulekustrateegiad, s探bralikud ja hoolivad, k探rge
professionaalsusega 探petajad, kooli selge sihiseade, avar v辰辰rtustespekter
ja tugev koolikord;
2. Keskmiselt edukad-k端lmad-elluj辰辰jad (52%) 探ppeedukuselt keskmised
koolid, mida iseloomustas 探pilaste halvim ps端hholoogiline ja kehaline
heaolu, 探pilaste arvates suhteliselt v辰hehoolivad ja ebausaldatavad, v辰hese
professionaalsusega 探petajad, kooli ebaselge sihiseade ja v辰hene
uuenduslikkus ning kitsaim v辰辰rtustespekter. Nende koolide 探pilased
puudusid p探hjuseta k探ige sagedamini ja j辰tsid kodut旦旦d t旦旦d tegemata,
siiski polnud 探pilaste tulevikuusk alla keskmise ja toimetulekun辰itajad olid
ligikaudu keskmisel tasemel;
3. V辰heedukad-soojad-heitunud (16 kooli, ca 25%) - madalama
探ppeedukusega, 探pilaste v辰iksem tulevikuusk (t旦旦 leidmise suhtes p辰rast
kooli, venek koolid - ES), teistega v探rreldes hea koolikliima (avar
v辰辰rtusspekter, s探bralikud, usaldusv辰辰rsed, professionaalsed 探petajad),
k探rged 探pilaste heaolu n辰itajad ja hea osalus koolit旦旦s.
(Ruus, Veisson jt, 2007)
18. Koolikliima aspekt - koolir探探m
(kooli)elu kvaliteedi n辰itaja
nnelikkus r探探m, huvi, entusiasm, rahulolu oma
eluga, heaolu. (Sc Huebner)
nnelik t辰iskasvanu elab kauem, on tervem,
produktiivsem, paremates suhetes (Lyubormirsky,
King, Diener 2005)
nnelik nooruk 探nnelikkus koolis, kodus,
kogukonnas parem k辰itumine, hinded, suhted
kaas探pilaste ja 探petajatega, tervis, osalus klassi-
kooliv辰lises tegevuses, v辰hem probleeme
riskik辰itumisega (sh alkohol, narkootikumid jmt) ning
vaimse tervisega, harvem kiusatavad.
E-S Sarv Tartu 2013 Ga 18
19. E-S Sarv Tartu 2013 19
pilased - 探petajapoolset sallivust
peegeldav jaotus (2004, Sarv 2008)
Kas on 探petajaid, kes Sinu arvates ei salli sind
Vastamata
enamik 探petajaid on
m探ned 探petajad on se
on 端ks selline 探peta
ei ole 端htki sellis
21. petajast veel
ks riskitegur kaduva kontingendi kujunemisel
- 探petajate suhtumine (探pi)lastesse.
(Kruusvall&Tomson 2004)
Uurimus 52 Eesti kooli 探piedutute kohta
探petajad ei n辰e 探pilaste mahaj辰辰muse p探hjusi
iseendas.
(Kraav 2005)
22. Kooli kliima efektiivsuse faktorid 7 Rootsi kooli
p探hjal (Grosin, 1991,
http://edb.org.hk/HKTC/download/journal/j8/(5)HKTCJ08-Article2-2.pdf)
1. Direktor k端lastab sageli tunde.
2. Koolijuhi v辰辰rtused on teada.
3. petajatel k探rged ootused.
4. petajatel on kaugemad
eesm辰rgid.
5. petajad austavad 探pilasi.
6. petaja t旦旦tab rohkem kogu
klassiga.
7. petajad on rahul oma t旦旦 ja
kooliga.
8. R探hutatakse p探hiteadmisi.
9. Koolis on t旦ine meeleolu.
10. Rohkem kasutatakse aega
探ppet旦旦ks.
11. On kindel 探ppekava.
12. ppemeetodid vahelduvad.
13. ppematerjal on j探ukohane ja
struktureeritud.
14. pitulemusi hinnatakse (evaluation,
mitte number, ES) pidevalt.
15. pilastel k探rge enesehinnang.
16. pilased hindavad oma kooli.
Koolikliima korrelatsioon:
pitulemustega 0,72
K辰itumisega 0,96
E-S Sarv Tartu 2013 22
24. Heddy Riismaa
PETAJA JA KOOL PILASE ARENGU TOETAJANA
PILASE PILGU LBI TALLINNA KOOLIDE NITEL (sh
kutsekool) (MSc 2012)
Koolis on enam koolir探探mu kui muret (213 探pilast
366-st). Kindlalt n探ustub v辰itega vaid pisut enam
kui k端mnendik vastanutest ehk 50 探pilast 366-st.
Samal ajal ei ole seitsmendik vastanutest v辰itega
端ldse n探us ja kokku kahtleb v辰ite t探esuses
tervelt 41,8% vastanutest (153 探pilast 366st).
E-S Sarv Tartu 2013 24
25. Mul on enam koolir探探mu kui -muret
E-S Sarv Tartu 2013 25
26. Koolir探探m kutsekoolis
Kutsehariduskooli 探pilastel on koolir探探mu
tundvate 探pilaste hulk keskmisest
m辰rgatavalt suurem, eriti poistel (67,6%,
72% v辰itele vastanud 探pilastest).
E-S Sarv Tartu 2013 26
29. petaja 探pilasest
petajatest leiab
65% - 探pilased on meelekindlad, rahulikud,
heatujulised,
15% - on vaid 端ksikuid 探nnelikke lapsi. (Sarv 2008).
petajate tajutud 探pilaste meeleseisund erineb
oluliselt sellest, kuidas 探pilased ise enda
meeleseisundit hindavad.
Kas 探petajate arvamust 探pilastest v探ib m探jutada
tundides valitsev korralagedus, 探pilaste provotseeriv
k辰itumine tunnis jmt?
E-S Sarv Tartu 2013 29
37. Koolistressist kutsekoolis:
peaaegu pooled kutsehariduskooli
探pilased on pidanud k端lmi ruume
koolistressi allikaks (kutsekoolis olid
vastajateks valdavalt poisid) - kutsekooli
f端端siline keskkond vajaks 端le vaatamist ja
ruumide soojustamise probleemiga tuleks
kindlasti tegeleda.
E-S Sarv Tartu 2013 37
38. Kodu maj. olukord ei m探juta
positsiooni klassis
E-S Sarv Tartu 2013 38
42. Kuidas tagada 探nnelikum 探pilane
kui koolihariduse siht?
1. Monitooring koolis
(koolielu kvaliteet)
Tegevuste (n探ustamine,
individualiseerimine,
ADHD ravimid jpm)
efektiivsust elukvaliteedi
m探ttes ei monitoorita,
isegi kui sellised lihtsad
m探探tmisvahendid on
avalikult k辰ttesaadavad
(Huebner jt 2006)
2. nnelikkuse
edendamine koolis.
Parim kool = parim kodu :
heade hoolivate suhete
pidevus, pidev t辰helepanu
v辰ljendatud ja v辰ljendamata
vajadustele, kaitse
kahjustuse eest, indiv ja
端hishuvide l辰bir辰辰kimine,
koost旦旦, 探ppimises r探探mu
esilekutsumine, moraalse ja
vaimse arengu suunamine,
enese- ja grupi m探istmise
kasvatamine (Noddings
E-S Sarv Tartu 2013 42
44. petaja koolir探探m (positiivne milj旦旦)
koolijuhtide arvates (Sarv 2008)
t辰helepanelik ja hooliv juhtkond 97%
eneseteostuse v探imalus 97%
innukad 探pilased 92%
tunnustus 94%
pilaste areng, head 探pitulemused
iglane tunnustus, premeerimine, palgat探us, v辰辰rikas palk
Lahedad kolleegid, 端his端ritused, v辰ljas探idud
Kooli vaimsus, prestii転
K探ik inimlikult oodatav, usaldus, vabadus
V探imekad, siirad 探pilased
Vajalike 探ppevahendite olemasolu
Laste端ritused
Meeldiv keskkond, turvalisus
Armastus ja eneseusk
E-S Sarv Tartu 2013 44
45. Koolikliima edendamise meetodeid, nt
Kogukonnatunde 端lesehitamine
Kaaslas-seire
Sotsiaalsed normid /sotsiaalne normimine
Andme-/tegelikkuse-p探hine tegevusplaan (-plaanid)
Noorte rohujuure-ettev探tmised
Paljuharuline poliitika ja programmid t辰iskasvanutelt
petajad, personal ja juhtkond koolikliima loojad:
Nende h辰辰lestatus, kultuur
V辰辰rtushoiakud, mentaalsed mudelid, k辰itumismallid
E-S Sarv Tartu 2013 45
47. Kutsekool
Paljude uuringute ja kogetud reaalsuse koond
kutseharidusest veidi varieeruv kooliti,
inimeseti aga selge: madalav探itu prestii転,
suur v辰ljalangevus, kehvav探itu
(akadeemiline) tulemuslikkus.
Mida me ei tea v探i mida me ei oska n辰ha ja
teha ?
=> ideed j辰rgmisteks tegevusteks, vaimse,
materiaalse, inimkapitali investeerimiseks ?
E-S Sarv Tartu 2013 47
48. V辰ljalangemine, toimetulematus
V辰ljalangevusel (ja akadeemilisel eba-
edukusel) on komplekssed p探hjused
kombinatsioon
individuaalsetest-isiklikest (eeldused,
emotsionaalsed seisundid jm),
sotsiaalsetest (vaene pere?),
koolilikest (koolimilj旦旦, koolikliima) p探hjustest.
Viimane on kooli teha nii diagnoosida-
kaardistada kui m探探ta ja muuta.
E-S Sarv Tartu 2013 48
49. M探探tmine-seire.
Kas?Mis?Kuidas?
On olemas USA jm koolikliimauuringu k端simustikud
(suur hulk!).
Eestis nende suurt 端hisosa haarav TOIME uuring
2004, milles min 50% k端simustest koolikliimast;
tulemused raamatutes Eesti kool 21. Saj algul:
2007 kollektiivne monograafia (Veisson, Ruus jt,)
2008 Sarv + L Pallase statistika (CD).
Ideaalis luua Eestile kohandatud ja igale
koolile kohandatav seire-materjal kooli
eneseuuringuks, enesehindamiseks.
E-S Sarv Tartu 2013 49
50. J辰reldusi-soovitusi
Tore on teha soovitus p探hikoolile,
vanematele, (探petage 探ppima, 探petage
k辰ituma jne) t旦旦tagem sellega, mis on ja
tehkem 辰ra / kompenseerigem maksimum
sellest, mis mujalt vajaka on j辰辰nud!
Isegi kui n旦 teoreetilised alused-mudelid jne
on m探istetavad, tunnustatud, on realses
olukorras vaja OMA KOOLI ja OMA
INIMESTE tundmist, et valida sobivad rohud
ja protseduurid.
E-S Sarv Tartu 2013 50
51. Allikaid ja soovituslikku materjali
Anderson, C. S. (1982). The Search for School Climate: A Review of the
Research. Rev. Educ. Res. 52(3): 368-420
Lindahl R 2006. The role of organisational climate and culture in the school
improvement process: a review of the knowledge base. Available at:
http://cnx.org/content/m13465/1.1/ . ( 9.08.2005.)
Lyubormirsky, S. J. (2007). The how of happiness. New York: Penguin Press.
Noddings, N. (2003). Happiness and education. Cambridge, UK: Cambridge
University Press.
Ruus, V-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E-S., Veisson, A.
(2007). pilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Tiiu Kuurme (Toim.).
Eesti kool 21. sajandi algul. Kool kui arengukeskkond ja 探pilase toimetulek.
Tallinn: Tallinna likooli Kirjastus, 7 - 58.
Sarv, Ene-Silvia 2008. petaja ja kool 探pilase arengu toetajana: 探petaja
enesest ja koolist. Tallinn: TL kirjastus. (raamat + CD), tekst ka:
http://www.scribd.com/doc/74205796/Opetaja-ja-kool-opilase-arengu-
toetajana-I-III-ptk-Teacher-and-school-as-supporters-of-student-
development
Sarv, E-S. Koolikliima - http://www.scribd.com/doc/115219609
Sarv, E-S. (2012). Koolikultuur
E-S Sarv Tartu 2013 51
Editor's Notes
#16: On kasulik m探tteharjutus (v探i hoopis oma klassi, kooli uurimine) kuidas minu kooli/klassi 探pilased sotsiaalset kliimat hindavad?
#18: Millisesse koolit端端pi kuulub m探ni poolt h辰sti tuntud kool? Kool, kus Te t旦旦tate?
#20: Sallib-ei salli professionaalse 探petaja puhul ei peaks sellist k端simust/tunnet 探pilasel 端ldse tekkima.
